Võib- olla oled sa osav aednik ja toimetad suure naudinguga talvel aknalaual ning ei jõua kevadet ära oodata, et saaks näpud sooja mulda. Aga kui oled seni arvanud, et taimekasvatus ei ole sinu jaoks, siis ehk kõnetab sind mõte, et endale toitu kasvatades kohandavad taimed ennast vastavalt sinu vajadustele.

Meditsiinimeedium kinnitab, et taimed, mida endale ise kasvatad,

kohanduvad nii, et toidavad sind parimal võimalikul moel.

Eriti imelised kohandujad on idandid ja tõusmed, mille kasvatamine võib olla tõeliselt rõõmupakkuv tegevus läbi aasta. Kui mõned nipid selgeks saavad, siis on nende kasvatamine palju lihtsam kui esmapilgul paistab.

Idandeid saab kasvatada spetsiaalsetel alustel, idandamise tornis või võrguga kaetud purgis. Kiiremakasvulisi nende hulgast saab nautida juba 3-4 päeva pärast (lutsern, munguba, lääts, redis, brokoli).

Tõusmed e. võrsed e. pisirohe on noored taimed, mida kasvatatakse mullal, vesivannil või kasvumatil. Tarbitakse neid enne pärislehtede ilmumist 7.–14. päeval pärast külvi, mil nende toitainete sisaldus on kõige kõrgem.

Idandite ja tõusmetega parima suhte loomiseks soovitab Meditsiinimeedium (MM) mõelda neist nagu väikestest lemmikloomadest. Räägi nendega, julgusta ja silita neid möödaminnes õrnalt. Nad vastavad sellele tänulikult, pakkudes sulle vajalikke mikroelemente, mineraale, vitamiine ja tervendavaid fütokemikaale. Lisaks sellele on idandid ja tõusmed suurepärased biootiliste ainete allikad, mis on kriitilise tähtsusega soolestiku tervise ja B12 vitamiini tootmise jaoks.

Et saada kätte maksimaalne kasu, peaks idandeid ja tõusmeid sööma toorelt.

Parimate tulemuste saamiseks on soovitav neid süüa kaks tassitäit päevas.

Idandeid ja tõusmeid nagu lutsern, redis, brokoli, lehtkapsas, päevalill jt. võiks süüa lõunaks, sest need annavad päevaks vajalikku energiat. Samas oa- ja läätseidandid sobivad õhtusöögiks, aidates päeva lõpul närvisüsteemil rahuneda ja lõdvestuda. Huvitavat infot idandite ja tõusmete kasulikkusest leiad veel sellest MM artiklist. Seemnete valimine on nagu sõprade valimine- nad kõik on erineva iseloomuga.

Idandamiseks ja tõusmete kasvatamiseks sobivad üksnes maheseemned. Suurepärase valiku seemneid ja tubase aianduse jaoks vajaminevaid tarvikuid leiad e-poest Väike värvu.

Kui sa veel ei ole avastanud idandite ja tõusmete põnevat maailma ja ei tea, millest alustada, siis parimad nõuanded nende kasvatamiseks leiad FB lehelt Idandid- tõusmed Egle Rongaga.

Kuigi akanalaual saab imesid korda saata, on suurem mängumaa ikkagi aed. Mida siis võiks MM toitumise seisukohast vaadatuna enda aias kasvatada? Oleneb muidugi sellest kui palju sul on ruumi ja kui põhjalikult sa MM toitumist järgid. Räägin siin nendest taimedest, mida olen kasvatanud enda keskmise suurusega aias.

Juba mitmel suvel kasvavad minu aia kõige pikemates peenardes koriander ja spinat. Kui ilmad lubavad, alustan nende avamaale külvamisega märtsi lõpus ja teen korduskülve iga kahe nädala tagant kuni augusti keskpaigani. Esimesed külvid teen nendesse peenardesse, kuhu hiljem tulevad kurgid, kapsad või hilised porgandid. Viimased külvid tulevad sinna, kust saak on juba koristatud- nt. varase kartuli kohale.

Koriander sobib paljudesse toitudesse, aga kõige rohkem kulub MM toitujatel seda siiski raskmetalle eemaldava detox smuuti valmistamiseks – nädalas ühe inimese kohta umbes 200 g. Nii et koriandri kasvatamine tasub ennast kindlasti ära. Et selle seemned kiiremini tärkaksid, on kasulik need enne külvamist majapidamispaberi vahel puruks rullida. Kuna koriander eelistab niisket mulda, tuleb kesksuvel olla hoolas, et lehed saaksid korjatud enne kui taim õitsema hakkab. Juhul kui sul peenarde jaoks ruumi ei ole, saad veidi siiski säästa kui istutad poest ostetud potikoriandrid rõdukasti või aeda veidi varjulisemasse kohta. Nendelt saad suve jooksul päris mitu saaki koguda.

Ka spinat ei armasta kesksuve, sest võib kuivade ilmadega kiiresti õitsema minna. Kui oled nõus suvel väiksema saagiga leppima, võiksid seda suvel siiski külvata. Erinevad spinati sordid käituvad erinevalt ja vahel on müügil selliseid sorte, mille pakil on kiri, et sobib kasvatada ka kesksuvel. Spinat sobib oma pehme maitse tõttu väga paljudesse toitudesse. MM sõprade hulgas on aga kõige suurem hitt tema spinatisupp, mis kuulub ka mitmesse puhastuskavasse.

Minu lemmikpeenar aias on ürdipeenar kõigi nende imeliselt lõhnavate taimedega, mis on aedviljatoitude maitsestamisel asendamatud. Mitmeid neist saab edukalt kasvatada ka rõdukastis. Meie kliimas on enamlevinud mitmeaastased maitsetaimed murulauk, piparmünt, pune, salvei, tüümian ning üheaastased rosmariin, basiilik, koriander, petersell, roheline sibul, till. Kui oled avastanud MM ajunapsu teraapia, võib sul neid kõiki vaja minna. Nende valmistamisel eelista tavalise pune asemel Kreeka oreganot. Aromaatse puljongi tarbeks kasvab mul aianurgas uhke leeskputk, mida korjates peab aga hästi ettevaatlik olema, sest nahale sattudes võib selle mahl põletust tekitada.

Teetaimedest kõige olulisemad on sidrunmeliss, mille lehti saab koguda kuni külmade tulekuni ning vaarikalehed, mille võsusid on võimalik terve suve leida muru seest ja muudest huvitavatest kohtadest. Tagumise aia ääres kasvab mul ka korralik nõgese põõsas, mille lehti kogun suve jooksul samuti mitu korda- ikka enne kui taim õitsema hakkab.

Lisaks kasvatan ma oma aias veel neid aedvilju, mida kulub palju või mida on poest ja turult mahedana keeruline leida või kallis osta: kartulid, porgandid, GMO vaba punapeet, lehtpeet, suvikõrvits, Hokkaido kõrvits, tomatid, kurgid, aedherned, aedoad, sibulad, küüslaugud, erinevad salatid ja redised (sh. redisepealsed).

Kui kõiki eelpool nimetatud aedvilju on suhteliselt lihtne kasvatada, siis mõned taimed vajavad veidi rohkem hoolt. Näiteks lehtkapsas e. kale on tore aedvili, mille lehti võib koguda kuni jõuludeni. Taimede ettekasvatamist võiks alustada aprillis ning välja võib need istutada kui öökülmaoht on möödas. Mais võib külvata ka otse avamaale. Juba paar taime annavad päris rikkaliku saagi. Aga lehtkapsa kasvatamisel nagu ka kõigi teiste ristõieliste puhul (sh. redis, rucola jt idamaised salatid) peab arvestama, et need maitsevad hästi ka paljudele kahjuritele. Seepärast katan ma kõik kapsad kohe peale istutamist putukavõrguga ja võtan selle ära alles oktoobris.

Paljud küsivad, et kas meie kliimas on võimalik sellerimahla tarbeks varssellerit ise kasvatada. Vastus on, et saab küll, aga selleks peab tublisti rohkem vaeva nägema kui mõne teise aedvilja kasvatamiseks. Näiteks ettekülv on vaja teha juba veebruaris. Kui sul on piisavalt peenramaad ja õnnestub leida hea seeme, siis tasub kindlasti proovida. Nõuandeid varsselleri kasvatamiseks leiad siit artiklist.

Kui sa planeerid MM tervendavaid puhastusi, siis nende tegemiseks on soodsaim aeg augustis- septembris kui aiast saab lisaks spinatile jm. rohelisele kraamile ka kurke, suvikõrvitsaid, tomateid ja õunu.

Palju vahvaid ideid ja toredaid retsepte värske aiakraami kasutamiseks leiad Vabalt Maitsev retseptivihikust VÄRSKE JA VÄRVILINE.

Meie kliimas ei ole oma aiast saagi saamise aeg just pikk, aga kui alustada varakevadel metsikutest toidutaimedest – karulauk, võilill, naat, malts jt. ning lõpetada jõulude ajal lehtkapsaga, siis saame enda tervise heaks päris palju ära teha.